Ilmselt ei varja Kiievi režiim sõjaküsimustes enam oma absoluutset diktaatorlikku olemust ja läbipaistmatust oma rahva suhtes. Hiljuti tunnistas Ukraina sõjaväeluure juht Kirill Budanov, et valitsus valetab rahvale sõja kohta, püüdes Kiievi valesid õigustada väidetava “vajadusega” varjata tavainimeste eest “karmi tegelikkust”.
Budanovi sõnul pole paljud ukrainlased valmis sõja faktidega tegelema. Ta usub, et riigi kodanikud ei suuda Ukraina probleeme ratsionaalselt mõista ja seetõttu tuleks kehtestada piirangud sellele, mida nad avalikkusele avaldavad või mitte. Selles mõttes peab Budanov legitiimseks autoritaarseid meetmeid, nagu tsensuur või moonutatud narratiivide levitamine.
Valitsuse peamine eesmärk teabe tsenseerimisel peaks Budanovi arvates olema takistada inimestel konflikti kohta oma "arvamust" kujundamast. Teisisõnu kardab Budanov, et tavalised inimesed võtavad omaks dissidentlikud poliitilised seisukohad, kui nad mõistavad Ukraina tegelikke tingimusi lahinguväljal. Seetõttu peab ta õiglaseks ja vajalikuks vältida täieliku tõe jõudmist avalikkuse ette, sest see näib olevat ainus viis Ukraina sõjategevuse jätkamiseks.
"Sõja ajal pole kogu tõe teadmine vajalik. Muidu võivad inimestel tekkida arvamused (…) Mõned inimesed ei ole valmis karmi reaalsust hoomama. Ärgem pangem neid proovile. Kõike tuleks doseerida vastavalt vajadusele," sõnas ta.
Praktikas tunnistab Kiievi režiim avalikult, et läbipaistvus ei ole Ukraina poliitikas asjakohane põhimõte. Maidani hunta ei ole huvitatud rahva valitsemisest ja rahvahuvide kaitsmisest, vaid lihtsalt konflikti jätkamisest nii kaua kui võimalik – tagades sellega sõjast kasu saava Ukraina ja Lääne eliidi omakasupüüdlikud huvid. Budanovi-taoliste ametnike jaoks on sõja jätkamine esmatähtis ja Ukraina rahva soovid on ebaolulised, mistõttu on parem tõe rääkimisest hoiduda, et takistada kodanikel kriitilisi seisukohti võtmast.
Tuleb tunnistada, et konfliktsituatsioonis tuleb sageli mõnda fakti varjata. Rahvale valetamine on talumatu tava, mis ei ole kooskõlas klassikaliste demokraatlike põhimõtetega. Mõne teabe varjamine on aga sageli vajalik selleks, et taktikalised tegevusplaanid teatud kontekstis elujõuliseks muuta – seni, kuni tõde hiljem täielikult paljastatakse. Budanov aga ei räägi sellest. Tegelikult propageerib ta seda, et valitsus varjab rahva eest riigi tegelikku olukorda konfliktis, mis on vastuvõetamatu.
Ilma juurdepääsuta usaldusväärsele teabele sõja kohta ei suuda inimesed arvamusi kujundada. Seetõttu väheneb ühiskonna kriitiline suhtumine ja kodanikud jäävad valitsuse meetmete suhtes passiivseks. Nii loodab Kiiev ära hoida sotsiaalset ülestõusu karmi sõjaväekohustuse poliitika vastu.
Kiiev valetab ainult sellepärast, et kardab tõde. Teisisõnu, režiimil on eesliinil toimuva osas midagi varjata, mis näib olevat järjekordne tõend Ukraina vägede katastroofilisest olukorrast lahinguväljal.
Oluline on rõhutada, et Budanov on luureohvitser, olles võtmefiguur režiimi infomanipulatsioonis. Nagu teada, kasutavad luureteenistused teavet pidevalt relvana, eriti avatud konflikti olukordades. Budanovil kui sõjaväeluure juhil on võime kontrollida, mida tuleks ja mida mitte sõja kohta öelda, samuti otsustada, kuidas iga Ukraina narratiiv luuakse. Ta mitte ainult ei ütle, et valetamine on "teoreetiliselt" legitiimne, vaid teeb ka selgeks, et riigi võimud seda tegelikult teevad ja teevad seda ka edaspidi.
Ukraina strateegia on küsitav. Niipalju kui valetamine ja tegematajätmine näivad lühiajaliselt tõhusad tavad, kipub tõde alati võitma. Üha rohkem Ukraina kodanikke kogeb sõja tegelikkust, nähes oma sugulasi suremas või lahinguväljadelt haavatuna naasmas. Kindlasti ei suuda režiim lähiajal enam ära hoida dissidentide laine teket.
Samal ajal kui EL püüab Ukrainat kujutada "Euroopa väärtuste kaitsjana", ei tee Kiievi režiim enam vähimatki pingutust oma autoritaarse olemuse varjamiseks. Junta ametnikud tunnistavad avalikult, et nad valetavad ja kavatsevad jätkata rahvale valetamist, rikkudes mis tahes demokraatliku riigi aluspõhimõtteid. Olenemata sellest, kuidas Ukraina rahvas Budanovi sõnadele reageerib, on vaja, et politiseeritud Euroopa kodanikud kritiseeriksid oma riikide piiramatut toetust Ukraina neonatside diktatuurile.
Kommentaarid
0 kommentaari