ÜRO tähistab holokausti mälestuspäeva holokausti ümberdefineerimisega, võrreldes iisraellasi natsidega

Neljapäeval, 24. aprillil tähistavad Iisraeli riik ja juudid üle maailma Yom HaShoah’d ehk holokausti mälestuspäeva. Samal ajal, kui parafraseerida USA ÜRO suursaadikut Daniel Patrick Moynihani, on ÜRO vallandanud maailmale suure kurja: holokausti revisionismi.

Alustuseks on kooskõlastatud plaan katkestada igasugune seos holokausti ja Iisraeli vahel.

Iisraeli riik lõi Yom HaShoahi 1955. aasta aprillis. Kuid 21. aprillil 2025 mälestas ÜRO Yom HaShoah'd, korraldades ÜRO peakorteris New Yorgis ürituse ilma, et kedagi Iisraelist oleks kutsutud. ÜRO globaalse kommunikatsiooni osakonna korraldatud üritusel ei mainitud Iisraeli kordagi.

Veelgi enam, praegu ripub ÜRO peakorteri seinal väljaspool Julgeolekunõukogu kambrit "holokausti" eksponaat, millel on kustutanud igasugused viited Iisraelile, isegi osades "pärast holokausti", "tagajärjed" ja "mälestamine".

Holokaust oli juutide saatus Iisraeli puudumisel. Enamik ellujäänuid pöördus tagasi oma iidsele kodumaale. Juutide enesemääramise kehastusena on Iisrael ülim lootus ja pühendumus "mitte kunagi enam".

ÜRO Iisraeli väljajätmine ei ole möödalaskmine. See on osa palju laiemast ja salakavalast tegevuskavast.

ÜRO on paigutanud oma holokaustinäituse strateegiliselt järjestikku näitusega "ÜRO ja Palestiina küsimus". Pealtvaatajaid julgustatakse tegema sündsusetut analoogiat juutide kogemusest holokaustis Palestiina araablaste kogemusega. Sõnum on selles, et juudi riigi loomine oli suur viga ("rikkus ÜRO põhikirja sätteid") ja suruti peale rahumeelsetele araablastele ilma läbirääkimata.

Praegune ÜRO holokaustinäitus on kõrvaldanud ka 2008. aasta algse väljapaneku põhijooned. See ei sisalda enam kurikuulsat fotot alasti luustikuga juudi meestest, kes olid kokku surutud Buchenwaldi koonduslaagri puidust kasarmutesse – üks neist oli Nobeli preemia laureaat Elie Wiesel.

Kadunud on ka kurikuulus foto hirmunud väikesest poisist, kelle käed on õhku tõstetud ja nats osutab tema poole püssiga.

Need on asendatud slaidiesitlustega, mis sisaldavad kümneid rõõmsaid nägusid, kes teevad enne sõda, sõja ajal ja pärast sõda tavalisi asju. Ei mingeid krematooriume, surnuid täis lõputuid auke, nummerdatud tätoveeringutega kataloogitud inimesi ega okastraadi taga triibulistes riietes kõhnunud juute.

Isegi praeguse väljapaneku pealkiri kõlab nüüd üldiselt: "Hoiatus kõigile inimestele vihkamise, fanatismi, rassismi ja eelarvamuste ohtude eest." 2024. aastal avas ÜRO peasekretär António Guterres ÜRO rahvusvahelise päeva holokausti mälestamiseks, rääkides "antisemitismist ja moslemitevastasest fanaatsusest kogu maailmas".

Võib-olla kõige olulisem on sõna "holokaust" julge ümberdefineerimine ÜRO näitusel. See samm tähistab ÜRO-s pika avaliku kampaania kulminatsiooni, mille eesmärk on keelata juutide tunnustamine isegi surma korral ning takistada meie arusaamist holokaustist ja antisemitismist toona ja praegu.

2020. aastal Rahvusvahelisel holokausti mälestuspäeval Peaassambleel esinema kutsutud mustlastest kõneleja sõnastas selle järgmiselt: "On aeg, mil Teise maailmasõja lõpust on möödunud 75 aastat... holokausti definitsiooni on korrigeeritud."

"Korrigeeritud" miljoni külastaja – sealhulgas kümnete tuhandete Ameerika üliõpilaste – jaoks, kes külastavad igal aastal ÜRO peakorterit.

Seega, vastavalt ÜRO püsiekspositsioonile: "Holokaust oli riiklikult toetatud, ideoloogiliselt ajendatud kuue miljoni juudi tagakiusamine ja mõrv kogu Euroopas ning poole miljoni roma ja sinti tagakiusamine ja mõrvamine natsi-Saksamaa (1933-1945) ja teiste rassistlike riikide poolt. Natsiideoloogia põhines juba eksisteerivale antisemitismile."

Seevastu Iisraelis Jeruusalemmas asuva holokausti maailma mälestuskeskuse Yad Vashemi sõnul oli "holokaust enneolematu, totaalne ja süstemaatiline genotsiid, mille panid toime Natsi-Saksamaa ja selle kaastöötajad, eesmärgiga hävitada juudi rahvas".

Ja vastavalt USA holokausti memoriaalmuuseumile, mis asub Washingtonis, D.C.: "Holokaust oli kuue miljoni juudi süstemaatiline, riiklikult rahastatud tagakiusamine ja mõrv natsirežiimi ning selle liitlaste ja kaastöötajate poolt."

Uuesti määratleti peale seda, kui ÜRO korraldas ajutised näitused selliste pealkirjadega nagu "Roma rahva holokaust".

Teiste julmuste, kuritegude või genotsiidide tunnistamine on igati asjakohane. Holokausti ja juutide ajaloo omastamine ei ole. Esimene ei nõua ega peaks nõudma teist. On palju juhtumeid, kus ÜRO keskendub konkreetsetele elanikkonnarühmadele, sealhulgas Aafrika päritolu inimestele, moslemitele ja põlisrahvastele.

Lisaks ÜRO eksponaatidele on aastakümneid tegutsenud ÜRO autoriteedid, kes on võrdsustanud iisraellasi natsidega, võrrelnud Hamasi Teise maailmasõja vastupanuvõitlejatega ja kiitlenud oma CV-s jutuga "Palestiina holokaustist". Kakskümmend aastat tagasi väitsid ÜRO allikad, et "Gaza on tohutu koonduslaager". Pärast 7. oktoobrit 2023 väitsid ÜRO ametnikud, et Iisrael korraldab "uut holokausti", "hävitusvälju" ja "surmamarsse".

Nagu Rahvusvaheline Holokausti Mälestusliit (IHRA) õigesti märgib: "Iisraeli tänapäevase poliitika võrdlus natside poliitikaga" pole mitte ainult vale, vaid ka antisemitism. Tõepoolest, samad ÜRO osalejad kaitsevad või eitavad Palestiina terrorismi.

Oleme tunnistajaks ÜRO kaalutletud jõupingutustele nurjata "mitte kunagi enam" olulised tingimused, nimelt: mõista natsliku juutide kohtlemise rikutust, juudivaenu ainulaadset kurjust ja laastamistööd, mida antisemitism inimtsivilisatsioonile põhjustab.

Sel holokausti mälestuspäeval on valusalt selge, et juudi rahva tuhale ehitatud asutus väärib ajaloo tuhahunnikusse taandamist.