Uued lemmikloomasõbralikud reeglid võivad tugevdada inimeste ja loomade sidet, parandades tervist

Hiljemalt sel aastal avaldab Euroopa Komisjon uued kasside ja koerte heaolu käsitlevad eeskirjad, millega kehtestatakse üleeuroopalised miinimumstandardid nende pidamisele, aretamisele ja kauplemisele.

Avalikus poliitikas tunnustatakse üha enam seost inimeste, loomade ja keskkonna heaolu vahel, kuid mitmed tõkked piiravad endiselt inimese ja looma sidet.

Eluasemepoliitika, juurdepääs veterinaararstiabile ja töökoha eeskirjad võivad muuta lemmikloomade omamise keeruliseks, hoolimata tõenditest, mis näitavad, et lemmikloomad aitavad kaasa nii füüsilisele kui ka vaimsele heaolule.

Käesolevas aruandes arutatakse neid väljakutseid ja uuritakse poliitilisi lähenemisviise, mis toetavad lemmikloomi kaasavamat ühiskonda.

Euroopa Parlamendis käivitatud uues käsiraamatus kutsutakse ELi üles toetama lemmikloomasõbralikku poliitikat, milles tunnistatakse inimeste ja loomade sidet rahvatervise ja sotsiaalpoliitika oluliseks osaks.

Alates eluasemereformist kuni veterinaararstide juurdepääsuni nõuavad eksperdid, et inimese ja looma sidet käsitletaks tõsise avaliku poliitika prioriteedina kogu Euroopas.

25. märtsil Euroopa Parlamendis käivitatud inim-looma sideme käsiraamat toob välja ülemaailmsed parimad tavad ja kutsub üles poliitikat reformima, juhindudes inimeste, loomade ja keskkonna heaolu siduvast põhimõttest üks tervis, üks heaolu.

Zoetise koostöös Human Animal Bond Research Institute (HABRI), Euroopa lemmikloomade veterinaarühenduste föderatsiooni (FECAVA) ja Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooniga (FVE) koostatud käsiraamat koondab reaalseid näiteid, et aidata poliitikakujundajatel luua lemmikloomi kaasavamaid ühiskondi.

„Käsiraamat on platvorm vestluse edasiviimiseks, parimate tavade jagamiseks ja sektoritevaheliseks koostööks inspireerimiseks,“ ütles Jeanette Ferran Astorga, asepresident, korporatiivküsimused, Zoetise jätkusuutlikkuse juht.

Nende sõnul on eesmärk selge – demonteerida tõkked, mis takistavad inimestel ja loomadel koos hakkama saada.

"Seda seltsingut on tõesti vaja tugevdada, aga ka kaitsta ja edendada," lisas Astorga.

Poliitika muutmine tegudeks

Käsiraamat põhineb 2024. aasta aruandel, mis näitab, kuidas lemmikloomad toetavad nii füüsilist kui ka vaimset tervist, alates lapsepõlve ärevuse vähendamisest kuni terve vananemise edendamiseni.

Jamie Brannan, Zoetise asepresident ja ärijuht, rõhutas vajadust muuta see teadus poliitikaks.

"Kui tahame poliitikat arendada, on teadus oluline," ütles ta. "See teadus annab meile aluse tugevama maailma ülesehitamiseks, kus jätkusuutlik loomahooldus, vastutustundlik lemmikloomade omamine ja kaasav poliitika tugevdavad üksteist."

Ta märkis, et "viiekümnel protsendil leibkondadest on lemmikloom ja 97% nendest lemmikloomaomanikest (…) näevad neid pereliikmena."

Euroopa Parlamendi liige Barry Cowen kordas üleskutset. "Lemmikloomad on rohkem kui kaaslased, nad on stabiilsuse ja emotsionaalse heaolu allikas," ütles ta.

Ta kutsus seadusandjaid üles käsitlema "piiravaid eluasemepoliitikaid, piiratud juurdepääsu veterinaarravile ja töökoha regulatsioone", hoiatades, et "liiga paljud inimesed seisavad silmitsi lemmikloomade pidamisega tarbetute piirangutega."

Tõkete eemaldamine: eluase

Käsiraamatu poliitilise päevakorra tipus on eluase. 72 protsendil üürimaja elanikest on lemmikloomasõbralikku majutust raske leida, kuigi 93% üürileandjatest tunnistab lemmikloomi pereliikmeks.

Astorga osutas edukale poliitikale. Belgias Flandrias anti üürnikele 2018. aastal automaatne lemmikloomade pidamise õigus, mida tugevdati 2024. aastal lemmikloomade keelamise klauslite keeluga üürilepingutes.

Californias peavad riiklikult rahastatavad elamuarendused võimaldama lemmikloomi, parandades madala sissetulekuga ja eakate elanike juurdepääsu.

Veterinaararstiabi kättesaadavuse laiendamine

 Käsiraamatus tuuakse välja ka veterinaarteenuste takistused, eriti madala sissetulekuga perede, eakate lemmikloomaomanike ja maapiirkondade elanike jaoks.

Selle probleemi lahendamiseks nõuab see poliitikat, nagu veterinaarravi käibemaksu vähendamine, laienemist

lemmikloomakindlustus ja toetav telemeditsiin.

Astorga tõi eeskujuks eelseisva Pariisi kindlustuse pilootprojekti, samas kui Jaapani tele-veterinaarteenuste kasutamine maapiirkondades näitab, kuidas tehnoloogia suudab hoolduse puudujääke kaotada.

Need näited illustreerivad, et juurdepääs hooldusele ei ole valikuline lisa, see on inimese ja looma sideme säilitamiseks keskse tähtsusega. Kuid taskukohasus on vaid osa pildist.

Loomaarsti elukutse ise on kasvava surve all, mis nõuab struktuurireformi.

Uus nägemus veterinaarpoliitikast

Seda survet tuntakse iga päev kliinikutes üle Euroopa. FECAVA asepresident Ann Criel jagas rohkem kui 35-aastase praktika eesliini vaatenurka.

"Omanikud soovivad oma lemmikloomadele samaväärset arstiabi, mida nad on harjunud saama inimeste hooldamisel," ütles ta. "Kuid meie elukutse stress muutub üha suuremaks."

Ta kirjeldas valdkonna edusamme. "Nüüd on meil kompuutertomograafia, saame ravida onkoloogilisi patsiente, saame vahetada iga liigese," kuid hoiatati uute dilemmade eest. "Sellel on piirid, mitte ainult meditsiinilised, vaid ka rahalised. Ja rahaline on suur."

Criel kutsus üles ka varasele sekkumisele hariduse ja vastutustundliku lemmikloomapidamise kaudu. "Esimene samm, mida peaksime tulevikus vajama, on see, et inimesed tuleksid loomaarsti juurde enne lemmiklooma ostmist."

Ta lisas: "Meie kui veterinaararstid peaksime hoolitsema inimeste ja ka loomade eest (...) Igas looma-inimese sidet puudutavas otsuses poliitikakujundajad peaksid kaasama loomaarstid ja olema tõesti kohapeal."

ELi poliitika pöördepunkt

Parlamendi ürituse võtmehetk oli arutelu Euroopa Komisjoni tulevase kasside ja koerte heaolu käsitleva määruse üle, mis on oodata selle aasta lõpus.

Ettepanekuga kehtestataks kogu ELi hõlmavad miinimumstandardid seltsiloomade pidamisele, aretamisele ja nendega kauplemisele, sealhulgas jälgitavusele, pidamisele ja veebimüügile.

Dr Paolo Dalla Villa, Istituto Zooprofilattico Sperimentale dell'Abruzzo e del Molise ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (WOAH) loomade heaolu ekspert, tervitas määrust.

"Selle õigusakti vastuvõtmine toob tõesti palju kasu ... vastutustundlikule lemmikloomade omamisele, loomade heaolule ja jälgitavusele."

Ta tõstis esile elektrooniliste ID-süsteemide rolli haiguspuhangu ohjamisel ja hädaolukordade planeerimisel. "Me saame teile öelda, kus teatud loom reaalajas on ja millal ta reaalajas liigub."

Kuid ta hoiatas, et "seadusandlusest kui sellisest ei piisa, et veenda inimesi, kuidas käituda. Tõeline muutus sõltub tema sõnul kultuurist: "Kui palju oleme investeerinud uute põlvkondade harimisse ja lastega koolis rääkimisse? Just see muudab suhtumist."

Criel nõustus: "Peame need eeskirjad tõesti jõustuma, sest need on tõesti head tööd ja me vajame neid tulevikus."

Kõnelejad osutasid ka laiematele võimalustele, sealhulgas elektroonilistele loomade retseptidele, lemmikloomade akrediteerimissüsteemidele ja andmete paremale integreerimisele.

Lemmikloomade omandis on Euroopa Liidus jätkuvalt positiivne kasvutrend – 50% Euroopa leibkondadest omab praegu vähemalt ühte lemmiklooma. Kuna lemmikloomade populatsioon on 352 miljonit, on sellel nähtusel märkimisväärsed sotsioloogilised ja majanduslikud tagajärjed kõigil juhtimistasanditel, alates riikide valitsustest kuni kohalike kogukondadeni.

Hiljutised uuringud kinnitavad tugevat sidet inimeste ja lemmikloomade vahel – 95% lemmikloomaomanikest kogu maailmas väidavad, et lemmikloomad on perekond, mugavuse allikad ja lojaalsed sõbrad. Kuna meie lemmikloomad toovad meile rõõmu ja seltskonda, kannavad nad ka sügavat vastutustunnet oma hooldajate ees: meie nendega ühine side ulatub kiindumusest kaugemale, vaid ka vastastikuse tervise ja heaolu tagamisse. 

Paljud uuringud rõhutavad lemmiklooma pidamise eeliseid, nagu suurenenud füüsiline aktiivsus (nt koeraga jalutamine), ärevuse, stressi ja valu vähenemine ning suurenenud eesmärgitunne, mis aitab kaasa üldisele eluga rahulolule. Lisaks on lemmikloomadel, kelle eest hoolitsetakse vastutustundlikult, parem tervis ja heaolu, nad saavad kasu turvalisematest elutingimustest ning paremast juurdepääsust veterinaarravile ja ennetusmeetmetele. Seda silmas pidades pole lemmikloomasõbralikke kogukondi toetavad poliitilised algatused kunagi olnud olulisemad.

Eelmisel aastal astusime olulise sammu selle sideme tunnustamisel, kutsudes Brüsselis kokku arutelu, et tõsta inimeste ja loomade sidet teadvustada ja väärtustada, ning käivitades inimloomade sidemete uurimisinstituudi (HABRI) ja Euroopa Kaasloomade Assotsiatsiooni (FEFECAVA) koostöös välja töötatud aruande „Inimese ja looma sideme aruanne”. Andmepõhine aruanne tõi tõendeid lemmikloomade heaolu üle kogu ELis peetavasse arutelusse, tõstes teadlikkust inimeste ja loomade tervise ja heaolu vahelisest seosest. Meie töö pole aga kaugeltki tehtud. Selle erilise sideme eeliste mõistmine on alles esimene samm; tõeline tähtsus seisneb selle arusaama muutmises mõjusateks tegevusteks tõhusa poliitika ja praktika kaudu.

Eelmise aasta sündmuse hoogu toetudes on meil hea meel korraldada 25. märtsil 2025 Euroopa Parlamendis teist korda seltsiloomade sidusrühmade tippkohtumist. See tippkohtumine toob kokku eksperdid, poliitikakujundajad ja tööstusharu juhid, et uurida reaalseid algatusi, mis soodustavad inimeste ja loomade sidet, ja uurida elluviitavaid samme nende hüvede ühiskonda integreerimiseks. Arutelu juhinduvad meie viimase ühise väljaande „Inimeste ja loomade vahelise sideme käsiraamat: parimad tavad ja poliitikanõuanded inimeste ja loomade tervisele kasulike ülemaailmsete algatuste edendamiseks” arusaamadest. 2024. aasta aruande järelduste põhjal oleme nüüd koos HABRI, FECAVA ja Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooniga (FVE) välja töötanud põhjaliku käsiraamatu, et pakkuda inspireerivaid näiteid, mis aitavad erinevate sektorite poliitikakujundajatel ja sidusrühmadel luua positiivseid suhteid meie lemmikloomadega.

Kuna rohkem leibkondi kui kunagi varem võtab lemmikloomi vastu, kujundab see suundumus ümber lemmikloomade hooldamise maastikku ja suurendab nõudlust täiustatud veterinaarteenuste järele. Inimese ja looma side soodustab innovatsiooni veterinaarmeditsiinis, võimaldades lemmikloomadel elada kauem ja tervemalt.

Loomaarstid seisavad esirinnas kui inimese ja looma sideme valvurid. Neil on eriteadmised iga looma konkreetsete tervise- ja heaoluvajaduste hindamiseks ja määratlemiseks, õpetades samal ajal lemmikloomaomanikke vastutustundliku hoolduse osas. Selle tagamine, et iga lemmikloom saaks parima võimaliku hoolduse, nõuab aga enamat kui lihtsalt meditsiinilisi edusamme – see nõuab veterinaarspetsialistide süsteemset tuge, jätkusuutlikke poliitikaid ja paremat juurdepääsu hooldusele.

Samuti on lemmikloomade täielikum integreerimine ühiskonda tänapäeva lemmikloomaomanike peamine prioriteet. Z-põlvkond moodustab praegu 30% maailma elanikkonnast ja 2025. aastaks peaks see moodustama 27% tööjõust. Nii et nende vaated on olulised. See põlvkond peab oma lemmikloomi oma igapäevaelu oluliseks osaks ja ootab suuremat ühiskondlikku kaasatust – olgu see siis lemmikloomade lubamine avalikesse kohtadesse ja töökohtadesse või eluruumide üüripiirangutega tegelemine, mis muudavad lemmikloomade omamise keeruliseks. Poliitikaalgatused, mis eemaldavad tõkked lemmikloomasõbralikult elamiselt, võivad oluliselt muuta, tagades, et inimese ja looma sideme eelised on kõigile kättesaadavad.

Katastroofideks valmisolek on veel üks kriitiline valdkond, kus poliitika võib oma rolli mängida. Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) töö rõhutab vajadust riigipõhiste protokollide järele, et tagada lemmikloomade kaitse hädaolukorras reageerimisel. Lisaks võivad loomade abistavaid tegevusi edendavad poliitikad kasutada inimese ja looma sideme jõudu vaimse tervise ja teraapia sekkumiste jaoks. Sellised organisatsioonid nagu FOUR PAWS on juba näidanud loomade abiga sekkumise potentsiaali, koolitades endisi hulkuvaid koeri teraapialoomadeks – see on inspireeriv mudel, mida saaks avaliku ja erasektori partnerluste kaudu laiendada.

Eelkõige tähendab inimese ja looma sideme toetamine selle tagamist, et lemmikloomade omamine jääb kättesaadavaks ja jätkusuutlikuks. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline tegeleda veterinaaria tööjõu väljakutsetega ja toetada juurdepääsetavaid lemmikloomahooldusvõimalusi. Seetõttu kutsume kõiki huvitatud sidusrühmi meiega ühinema 25. märtsil toimuval Companion Animal Stakeholder Summit'il, kus lansseerime „Inimese-looma sideme käsiraamatu” ja jagame teadmisi, mis võivad kujundada lemmikloomasõbraliku ühiskonna tulevikku Euroopas ja mujal.

Inimese-looma side on midagi enamat kui lihtsalt emotsionaalne side – see on võimas jõud positiivseteks muutusteks. Tehes koostööd, et toetada vastutustundlikku lemmikloomapidamist, veterinaarspetsialiste ja kaasavat poliitikat, saame luua kogukondi üle maailma, kus arenevad nii inimesed kui loomad. Muutkem see visioon reaalsuseks.

Jamie Brannan on Zoetise asepresident ja ärijuht.