Keskvalitsuse eelarvepositsioon ulatus jaanuari lõpuks 123 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 187 miljoni euro võrra parem. Keskvalitsuse ülejääk on viimaste aastate lõikes erandlik, viimati oli see sellisel tasemel 2018. aasta alguses. Käesoleva aasta jaanuari eelarvepositsiooni kujunemist mõjutas juriidilise isiku tulumaksu suurem laekumine, mis oli seotud madalama maksumääraga jaotatud kasumi maksimeerimisega. Ka mittemaksuliste tulude laekumine oli jaanuaris suurem kui eelmisel aastal, peamiselt välistoetuste ja CO₂ tulude suurema laekumise tulemusel. Samuti laekus jaanuaris esimest korda mootorsõidukite registreerimistasu, mis tõi riigieelarvesse 3 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon oli käesoleva aasta jaanuari lõpus 27 miljoni euroga puudujäägis, millest 23 miljonit eurot moodustas Tervisekassa. See vastab ka Tervisekassa eelarveprognoosile, mille kohaselt on aasta lõpuks oodata ligi 170 miljoni euro suurust defitsiiti. Puudujäägi põhjuseks on peamiselt tervishoiutöötajate palgakulude kasv, teenuste mahu suurenemine ning vajadus hoida ravijärjekorrad lühikestena. Samuti on alates käesolevast aastast lõppenud riigipoolne ajutine täiendav toetus tervishoiuteenustele, mis kehtestati koroonakriisi alguses. Viimati ulatus selle maht 123 miljoni euroni ning ilma selleta oleks Tervisekassa olnud puudujäägis juba eelmisel aastal.
Töötukassa oli jaanuari lõpus 4 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis on püsinud viimaste aastatega samal tasemel. Puudujäägi põhjuseks on aasta alguses suurenenud hüvitiste kulud, mida töötuskindlustusmaksete laekumine ei ole samas mahus katnud. Aasta jooksul on oodata eelarvepositsiooni paranemist. Tööturg püsib stabiilsel tasemel – registreeritud töötute arv langes suvel eelmise aasta tasemest madalamale ning on ka sügisel ja talvel püsinud viimase kahe aasta võrdluses madalamal. Jaanuari lõpus oli registreeritud töötute arv võrreldes kahe eelneva aasta sama ajaga umbes 4000 võrra väiksem. Registreeritud töötuse määr on ligikaudu 7%.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon ulatus käesoleva aasta jaanuaris 9 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 miljoni euro võrra parem tulemus. Selle üheks peamiseks põhjuseks oli füüsilise isiku tulumaksu laekumise 12,5-protsendiline kasv.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes
Riigieelarveliste asutuste kogukulud ulatusid jaanuaris 1,48 miljardi euroni, suurenedes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 134,2 miljoni euro võrra ehk 9,9 protsenti.
Riigieelarvelised asutused maksid jaanuaris kodumaiseid toetusi 59,0 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sotsiaaltoetuste maht suurenes 25,1 miljoni euro võrra, peamiselt vanaduspensionide kasvu tõttu. Vanaduspensionide väljamaksed kasvasid 20,3 miljoni ja ennetähtaegse vanaduspensioni väljamaksed 2,1 miljoni euro võrra.
Kodumaistest vahenditest eraldatud sihtfinantseerimine suurenes jaanuaris 3,2 miljoni euro võrra, eelkõige kultuurivaldkonna toetuste kasvu tõttu. Tegevustoetused kasvasid aastaga 30,7 miljoni euro võrra, sealhulgas suurenesid hariduse, riigikaitse ja kultuuri valdkonnas antud toetused ning kohalikele omavalitsustele eraldatud tasandus- ja toetusfondi vahendid. Selle aasta jaanuaris suunati suurimad toetused Kaitseliidule ja sihtasutusele CR14, kokku 17,0 miljonit eurot riigieelarvest.
Välismaiseid toetusi laekus jaanuaris 32,9 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal. Välismaise sihtfinantseerimise kasvu mõjutasid peamiselt Kaitseministeeriumi valitsemisalas eraldatud toetused mahus 30,2 miljonit eurot, mida eelmisel aastal ei eraldatud.
Riigieelarveliste asutuste tööjõukuludeks maksti 119,6 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,8 protsenti. Riigisektori palgakulude suurenemist vedasid jaanuaris õpetajate palgafondi kasv ja palgatõus kaitsevaldkonnas. Samuti suurenesid tööjõukulud eripensionide eraldiste väljamaksete kasvu tõttu. Investeeringute maht kasvas jaanuaris 2,1 miljoni euro võrra, peamiselt kaitseotstarbelise varustuse soetamise tõttu. Finants- ja majandamiskulud jäid sellel aastal võrreldes eelmise aasta jaanuariga samale tasemele. Edasiantud maksutulud suurenesid jaanuaris 31,4 miljoni euro võrra ehk 8,2 protsenti. Kasvu mõjutasid peamiselt füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse suunatud maksete suurenemine.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2025. aasta jaanuaris, miljonites eurodes, muutus protsentides 2024. aasta jaanuariga võrreldes.
Kommentaarid
0 kommentaari