VEB fondi afäär ja Siim Kallase osa selles Eesti Panga Presidendina muutis Eesti finantssüsteemi

Intervjuu nagu intervjuu ikka, inimene on siiski ära elanud 80 aastat, elanud ausalt ja olnud nii mitmegi ettevõtte sünni ja arengu juures. Tegelikult olnud osa Eesti kaasaegsest ajaloost ja võib olla olekski kõik selle lugemisega piirdunud, kui ei oleks selles intervjuus kirjeldatud üht huvipakkuvat seika.

Nimelt ja nagu härra Männik seda ise kirjeldab, toimus tema ja Siim Kallase vahel jutuajamine. Jutuajamine toimus 2011. aastal peale härra Männiku valimist Eesti Panga Nõukogu esimeheks. Tema sõnade kohaselt palus Siim Kallas temal mitte uurida Eesti Panga tegevust , millega ja millegi pärast härra Männik ka koheselt nõustus. Imelik, et Eesti panga Nõukogu ei soostu uurima Eesti Panga sees toimuvat aga jätkem see härra Männiku südametunnistusele, kes muidu on igati ontlik ja südamlik mees!

Järgneva kontekstis tuleb siin kohal sedastada, et härra Siim Kallas töötas Euroopa Komisjonis asepresidendi ja transpordi volinikuna aastatel 2004-2014. Seda on tähtis teada ,mõistmaks kogu seda Eesti Vabariigi valitsemise konteksti. Tagantjärele on teada, et Siim Kallas pidas eelkõige silmas just seda nn. VEB fondiga juhtunut ja just seda osa, milline näitas tema juhitud Eesti Panka otseselt kriminaalses valguses. Läks nagu läks ja Eesti Panga Presidendiks valitud Ardo Hansson ei kartnud uurida nüüd juba tema poolt juhitud Eesti Panga piisavalt kirjut ajalugu ning algatas erakorralise auditi VEB fondiga juhtunud asjaolude selgitamiseks.

13. jaanuaril 2013. a astus selgelt erutunud Eesti Panga President Ardo Hansson ajakirjanike ette ja teatas Eesti panga poolt väljastatud kirjas oleva informatsiooni olulisest võltsimisest, milline omakorda lõi võimaluse Eesti Panga vara omastamiseks eriti suures ulatuses. Tegemist oli nimelt Eesti Panga korrespondentkontol olnud 32 miljoni USA dollari omastamises grupi inimeste poolt.

Selguse huvides tuleb siinkohal veel kord rõhutada, et korrespondentkontol asunud vahendid kuulusid just nimelt Eesti Pangale ja eelmainitud institutsiooni poolt väljastatud võltsitud andmetega kiri avas piltlikult väljendades "seifi milles asus raha" ning ühtlasi ka omaniku poolse lubadusega raha omastajat mitte mingil moel jälitada. Viimane asjaolu muutus veelgi selgemaks peale eelkirjeldatud kohtumist härra Männiku ja Siim Kallase vahel.

See mis järgnes sarnanes tõelisele kaosele, eliit ei teadnud mida teha, mida ette võtta, neid kes nad olid juba piisavalt sügavale oma käe ajanud Riigi "taskusse" ja seal rahulikult toimetasid oli tabatud "löögiga lagipähe".

Tõeline "kurva kuju rüütel" Helir-Valdor Seeder , kes oli vähemalt 10 aastata püüdnud Riigikogus moodustada VEB fondi uurimiseks erikomisjoni ja saanud oma kõige edukamal katsel 21 pooldaja hääled pidi olema ikka tõeliselt üllatunud sellest äkitselt kogu tollase Riigikogu meelemuutusest. Juba järgneval Riigikogu istungil hääletasid kõik 84 saalis viibinud Riigikogu liiget VEB fondi uurimise erikomisjoni moodustamise poolt ja sellega lõppes ka aususe periood!

See mis edasi järgnes oli klassikaline: süvariik, venitamine, positsioonide kompamine, võimalike kaotuste hindamine erinevate stsenaariumite rakendamisel, mitmed ja mitmed nõupidamised ja siis lõpuks instruktsioonid Riigikohtule! Asi arvati maha maetavat jõu- ja justiitsametkondade ühiste jõupingutustega.

Tuleme nüüd tagasi selle 2011 .aasta Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Euroopa Liidu Komisjoni transpordi voliniku vahelise jutuajamise juurde ja analüüsime mida siis arutati.

Sisuliselt palus EL-i Komisjoni tollane transpordi volinik ja kindlasti lootes oma positsioonist tulenevale mõjule mitte uurida võimalikku kriminaalse taustaga tegevust, milline oli toimetatud tema ametiajal Eesti Panga Presidendina 04. jaanuaril 1994.aastal. Selline tegevus on Eesti Vabariigi karistusseadustiku alusel käsitletav toimingupiirangu rikkumisena ja mõjuvõimuga kauplemisena.

Teine pool, Eesti Panga Nõukogu esimees nõustus ettepanekuga ja aitas kaasa seaduse rikkumisele. Sealjuures tehes ebaõiged järeldused Eesti Panga Seadusest, mille kohaselt Nõukogu toimetab järelevalvet sealhulgas ka Eesti Panga Juhatuse tegevuse üle. Seega vastne Nõukogu esimees rikkus seadust kahel korral ja seda enesele ilmselt aru andmata.

Eesmärk ilmsesti pühamast püham: matta maha Siim Kallase võimalikud seaduse rikkumised ning sellega koos edendada viimase võimalikku riigiteenistuja karjääri.

Vahest kõik olekski nii läinud ja vahest olekski need väikese Riigi väikesed patud jäänud süvariikliku kontrolli alla, kui mitte nüüdseks muutunud asjaolud.

VEB fondi afäär ja Siim Kallase osa selles Eesti Panga Presidendina muutis Eesti finantssüsteemi manipuleeritavaks meie idanaabri poolt ja sisuliselt halvas võimalikud meetmed mastaapse rahapesu tõkestamiseks ja isegi võimalikuks uurimiseks.

Seda üliräpast peatükki meie ajaloost ei saanud kiskuda avalikuse ette, sest see oleks pälvinud tähelepanu mitte ainult Eestis vaid tunduvalt laiemat kõlapinda ja tõstnud absoluutselt mittevajalikku fookusesse selle "balti tiigri" mitte eriti puhta mineviku.

Toetudes Venemaa keskpanga viitsepresident Kozloviga juhtunule, oleks VEB fondi ümber toimunu avalikuks tulek võinud seada sügava kahtluse alla nii "õlitatult" toimiva rahapesu kanali usaldusväärsusele. Viimane omakorda oleks tugevalt kahjustanud Eestis võimu teostava eliidi majanduslikke huve.

Ei saa toimuda transaktsioone ja seda aastate vältel kokku 200 miljardi ebaselge päritolu rahaga, ilma et Keskpank ja Valitsus asjast teadlikud ei oleks, see on selgelt ebaloogiline.

Igatahes on need esialgu ainult oletused ja lähimad nädalad näitavad, millise seisukoha antud küsimuses võtab meie suurim liitlane USA. Tänaseks on teada, et VEB fondi kaasuse vastu on üles näidatud huvi ja seda võimalikus toimunud rahapesu kontekstis.

Arvestades, et rahapesu objektiks on USA dollar, siis asjaolude kinnitumisel võib olla tegemist kuriteoga, millel puudub aegumine.

Võib olla selle valguses "ergastuvad" ka meie ametkonnad ja võib olla, et isegi mõistavad , et selles väikeses riigis permanentselt toimuvate juhtimise alaste vigade põhjuseks ei ole mitte "9 eurone juuksuri arve" vaid valitseva eliidi poolne süsteemne seadusandluse eiramine ja see "katus" mille on jõuametkonnad kogu selle krempli peale ehitanud.

Siinkohal tänud härra Männikule intervjuud andmast, vahest tema heast kasvatusest tulenev avameelsus avas veel ühe osa sellest ajaloost, mida tänases Eestis püütakse kõigest väest maha vaikida.