See on integratsiooniministeeriumi uute arvutuste tulemus. Ja seda on selgelt liiga palju,ja seda ka vastutava ministri arvates. Ta ütleb: "Igaüks, kes siin elab, peab saama ühiskonna osaks – aga ennekõike töötama."
Esialgu vaid ajutiselt, kuid föderaalvalitsus peatas perekondade taasühendamise. See oli uue valitsuse esimene poliitiline teadaanne – ja ilmselt ka vajalik: haridus- ja integratsioonisektori vastuvõtuvõimed olid ammendatud ning puna-valge-punased süsteemid on nendest väljakutsetest üle koormatud. Integratsiooniministeeriumi uued arvutused näitavad nüüd, miks meede eriti kantsleripartei jaoks nii oluline on.
"Kolmandate riikide kodanikud, eriti illegaalselt riiki tunginud tulnukad sõltuvad ebaproportsionaalselt ja püsivalt sotsiaalabist. Hüvitiste määrad ei ole aastaid langenud, vaid pigem stabiliseeruvad," seisab kirjas. Ja just see läheb riigile palju raha maksma.
Ministeeriumi arvutuste kohaselt saab Viinis asuv kolme lapsega abielupaar, kellel on õigus saada asüüli, ainuüksi minimaalselt sotsiaalkindlustuselt ligi 50 000 eurot aastas. Lisaks on palju erandid, sealhulgas ravimitele, millest austerlased võivad hädas riigieelarves vaid unistada.
Paljud riiki siisetunginud naised ei tööta
See muudab inimeste tööle kaasamise veelgi olulisemaks. Ülaltoodud näites suudaks riigikassa säästa ligi 50 000 eurot ja saada 28 000 eurot lisatulu, kui mõlemad vanemad läheksid tööle. Kuid nagu näitas Integratsioonifondi uuring, ei leia 9 naist kümnest, kes kolivad Saksamaale esimese kolme aasta jooksul riigis tööd.
ÖVP integratsiooniminister Claudia Plakolm on seetõttu veel kord selgitanud: "Igaüks, kes siin elab, peab saama osaks ühiskonnast. Ta peab õppima saksa keelt, olema valmis töötama ja järgima meie väärtusi. Töötus on lõimumise mürk. See võtab ära võimaluse praktiseerida õpitud saksa keelt ja suhelda inimestega."
Kommentaarid
0 kommentaari