Voolukatkestus: rohelise dogma hind

Pürenee poolsaare riigid Hispaania ja Portugal sattusid eile kaosesse, kui kogu nende territooriumi haaras ulatuslik elektrikatkestus, jättes kümned miljonid inimesed elektrita.

Suured linnad, nende hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud turismisihtkohad – Madrid, Lissabon, Barcelona, ​​Sevilla ja Valencia – visati üleeelmisesse sajandisse. 

Lennujaamad suleti, rongid seisid, valgusfoorid ei töötanud ja haiglad kiirustasid varugeneraatorite toel kriitiliste toimingute jätkamisega. Madridi lahtine tenniseturniir peatati. Supermarketid pidid paanikaostlemise vältimiseks uksed sulgema. Inimesed jäid liftidesse ja metrootunnelitesse kinni, navigeerides kottpimedates jaamades taskulampidega. Reisijad pidid hätta jäänud rongidest jalgsi lahkuma. Võimud olid väidetavalt saanud eelnevaid hoiatusi, kuid ei suutnud otsustavalt tegutseda.

Õhtuks oli osaline elektrivarustus lõpuks taastatud – Hispaania elektrivõrgu operaator Red Eléctrica teatas 43% taastumisest –, kuid täielik taastumine võib siiski võtta tunde, kui mitte päevi. 

Samal ajal hoiatas Portugali elektrivõrgu operaator võimalike katkestuste eest, mis võivad kesta kuni nädala. Esmaspäeva õhtul palus Lissaboni linnapea Carlos Moedas inimestel järgmisel päeval kodus püsida, kartes, et linn pole ikka veel normaalseks taastumiseks valmis.

See suurejooneline, täiesti enneolematu elektrikatkestus, mida kirjeldati kui „50-aastaseks, kui mitte 100-aastaseks juhtumiks“, paljastas sügavama probleemi: vasakpoolse energiapoliitika katastroofilised tagajärjed, mis on hoolimatult seadnud esikohale taastuvenergia, samal ajal kui on likvideeritud usaldusväärsed alternatiivid, nagu kivisüsi ja tuumaenergia.

Katkestuse otsene põhjus on endiselt uurimise all ning ametivõimud on seni üksikasju napilt jagamas. Hispaania Red Eléctrica osutas Euroopa elektrivõrgu „tugevale tehnilisele kõikumisele“, kusjuures teated viitavad sellele, et Hispaania ja Prantsusmaa vahelise ühenduse rike võis põhjustada kaskaadse kokkuvarisemise. Portugali elektrivõrgu operaator REN väitis, et väidetavad „äärmuslikud temperatuurikõikumised“ võisid kõrgepingeliine koormata.

Siiski varjavad need tehnilised üksikasjad fundamentaalsemat tõde: Pürenee poolsaare energiavõrk, mis sõltub suuresti vahelduvatest taastuvatest energiaallikatest, on ohtlikult haavatav. 

Rohelise energia etalonlapsena saab Hispaania 56% oma elektrist taastuvatest energiaallikatest – peamiselt tuule- ja päikeseenergiast –, tuumaenergiast 20% ja fossiilkütustest 23%. Portugal on järginud sarnast teed. See nihe on jätnud mõlemad riigid süsteemse haavatavuse ohtu ega suuda toime tulla ootamatute katkestuste või ootamatute nõudluste hüpetega.

Ideoloogilisest innukusest ajendatuna on Portugali PS ja Hispaania PSOE parteide vasakpoolsed valitsused omaks võtnud taastuvenergia, samal ajal entusiastlikult lammutades infrastruktuuri, mis kunagi tagas energiasuveräänsuse ja stabiilsuse. Söeküttel töötavad elektrijaamad, mis pakuvad järjepidevat baaskoormust, on üle Euroopa valjuhäälsete, hästi rahastatud ja meedia poolt heakskiidetud roheliste aktivistide surve all tööst kõrvaldatud. 

Hispaanias langes söest toodetud elektri osakaal 40%-lt 2007. aastal alla 2% 2023. aastaks. Tuumaenergia, nullsüsinikuallikas, millel on võrratu töökindlus ja konkurentsivõime, on silmitsi seisnud samasuguse vaenulikkusega faktipimedate poliitikute poolt. 

Hispaania seitse töötavat reaktorit on otseses ohus järkjärgulise sulgemisega ning Sáncheze valitsus plaanib kõik jaamad 2035. aastaks sulgeda. Portugalil aga puudub igasugune tuumavõimsus, kuna ta loobus tuumaenergia arendamise plaanidest aastakümneid tagasi. Selle asemel toetub Lissabon suuresti tuule- ja hüdroenergiale, mis mõlemad halva ilma või tehnilise koormuse tõttu takerduvad. 

See poliitika, mis on juurdunud teadusevastasesse rohelisesse dogmasse, on elektrivõrku oluliselt nõrgestanud.

See irratsionaalne taastuvenergia fetišeerimine ignoreerib nende loomupäraseid piiranguid. Päikesepaneelid ei tooda elektrit öösel ja tuuleturbiinid seiskuvad tuulevaikuses (väide, et kliimamuutused tekitavd tuulevaikust on rohekm, kui naljakas) . 

27. aprillil 2025 töötas Hispaania väidetavalt oma elektrivõrk 100% taastuvenergial – rohelised pooldajad hõiskasid rõõmust. Ent vaid paar päeva hiljem varises sama elektrivõrk kokku, paisates riigi kaosesse. Nõrk tuul kogu Lääne-Euroopas koos suure nõudlusega süvendas tõenäoliselt kriisi, sundides inimesi toetuma vananevatele gaasijaamadele ning impordile Prantsusmaalt ja Marokost. 

Iroonilisel kombel osutus jätkusuutlikkuse eest kiidetud süsteem surve all saatuslikult hapraks. Taastuvenergia, kuigi kindlasti kasulik ja oluline, vajab võimsaid varusüsteeme ja ulatuslikku võrgu uuendamist, et kompenseerida oma katkendlikkust. Üllatus, eda reaalsust ignoreerisid sotsialistlikud poliitikakujundajad, kes eelistavad optikat ja politiseerimist tõsisele valitsemisele.

Portugali juhtum on eriti tähelepanuväärne. Nüüd on selgunud, et kuigi eilne kriis võis üldsusele šokeeriv olla, pidasid riigi energiaasutused seda vägagi tõenäoliseks. Tõepoolest, just 2022. aastal ütles riigi toonane energeetika ja geoloogia peadirektor João Bernardo avalikult, et Portugal „seisab silmitsi tõsise energiavarustusprobleemiga“ ja et „me võime väga lühikese aja jooksul näha varustuskatkestusi“. 

Need kommentaarid tehti pärast tema juhendatava organisatsiooni Direcção-geral da Energia e da Geologia aruannet, milles juhiti tähelepanu sellele, et riigi kahe söeküttel töötava elektrijaama sulgemine Sinesis ja Pegos muudaks süsteemi sügavalt sõltuvaks Hispaania impordist. Ometi otsustas peaminister António Costa, kes on nüüd Euroopa Ülemkogu eesistuja, ignoreerida ameti soovitusi ja loobuda plaanidest, seades esikohale dekarboniseerimiskohustused vaatamata selgetele hoiatustele.

See elektrikatkestus ei ole üksikjuhtum (vasakäärmuslaste lemmiksõna), vaid sümptom laiemast kriisist, mida põhjustab ideoloogia ja institutsioonilise halvatuse mürgine segu. Euroopa omavahel ühendatud elektrivõrgud, mis on küll puhta energia jagamiseks üliolulised, võimendavad riske energiasektori desuveräänsuse vähendamisega. 

2003. aasta elektrikatkestus Itaalias, mille vallandas ühe Šveitsi elektriliini rike, ja 2006. aasta Saksamaa ülekoormus, mis mõjutas suuremat osa Lääne-Euroopast, toovad esile taastuvenergia liigse sõltuvuse hapruse ilma piisava baaskoormusvõimsuseta. Samal ajal on vasakpoolsete vaenulikkus fossiilkütuste ja tuumaenergia suhtes halvanud võime tasakaalustada vahelduvaid allikaid, nagu on näha Hispaania süsteemi kimbutavatest madala inertsi probleemidest.

Pärast seda peaks tulema arveteõiendamine. Nii Hispaania kui ka Portugali juhid kutsusid üles vaoshoitusele, visatess samal ajal kiiresti süüd üle piiride. Mõlema riigi rahvas peaks nõudma energiapoliitika tõsist ümberhindamist, seades eesmärgiks vastupidavuse ja pragmaatilisuse ideoloogia asemel.

Ka teised eurooplased peaksid Ibeeria hädadele tähelepanu pöörama, sest see tõestab, kuidas vasakpoolne energiapoliitika, mis on kinnisideeks seadnud taastuvenergia söe, tuumaenergia ja gaasi arvelt, on loonud võrgu, mis on habras ja altid katastroofilisele kokkuvarisemisele.

Lahendus ei peitu rohelise dogma kahekordistamises, vaid pragmaatilises energiaallikate segus, mis seab esikohale usaldusväärsuse. 

Tuumaenergia tuleb kasutusele võtta või laiendada ja tugevdada, mitte sellest loobuda. 

Süsi ja gaas, kuigi tõepoolest ebasoovitavad, tuleks praegu mõista kui vajalikku kurjust ja need peaksid olema üleminekukütused, kuni salvestustehnoloogiad on küpsed. 

Alternatiiviks on rohkem elektrikatkestusi, rohkem kaost, vähem konkurentsivõimet, vähem rikkust ja avalikkuse usalduse sügavam õõnestumine. 

Maailmas, kus miski pole kindel, paistab silma üks fakt ja on selge kui päev: ideoloogia ei saa riiki energiaga varustada.