Rain Epler: Peaminister ütlebki otsesõnu välja, et ta ootab kas telefonikõnet või e-maili Brüsselist

Rain Epler: “Härra peaminister! Te üldiselt olete tugev poliittehnoloogias ja oskate sõnu hästi seada, aga täna täitsa ootamatult minu jaoks lipsas teil küll selline huvitav tõdemus üle huulte. Te ütlesite, et ootame Euroopa puhta tööstuse teatist, siis saame teada, kas Eesti inimestele on vaja meretuuleparke. See minu arust nüüd on täiesti uus hetk Eesti poliitikas, kus peaminister ütlebki otsesõnu välja, et ta mitte ei toimeta selliselt, et juhtida valitsust Eesti huvidest lähtuvalt, vaid ta ootab kas telefonikõnet või e-maili Brüsselist. Peseb hommikul hambad ära, võtab meilboksi lahti, seal on käsulaud, ja hakkab selle järgi toimetama. Ja ma ikkagi kutsuks üles seda nüüd küll muutma.

Kui me vaatame kas või oma naabreid ja mõtleme nendele diskussioonidele, mis Eesti avalikkuses on viimasel ajal käinud erinevate kohustuste üle, mis Eesti on endale võtnud, ja lõpuni ei olegi aru saada, kuidas ta need võtnud on – eks see tulenebki sellest, et kui meil on peaminister, kes tegevuses lähtub sellest, et kuulame, mis Euroopa ütleb, ja siis vaatame, kas meil on meretuuleparke vaja. Nii ei peaks olema.

Kui me vaatame näiteks LULUCF-i temaatikat ja seda, kuidas on seal kohustuste mõttes läinud kas või meie lähinaabritel Soomel ja Lätil, siis seal on selgelt näha, et nende peaminister ja muud ministrid on ilmselgelt toimetanud lähtudes oma riigi huvidest, mitte sellest, et võtame kõik vastu, mis Euroopast tuleb. Nii et see oli küll nüüd ülestunnistus kõvast lati alt läbi jooksmisest.

Ja teise teema markeeriksin ära, mida te mainisite siin oma küsimuste-vastuste voorus ja kõnes, et teeme aga neid tuule ja päikese tootmisvõimsusi, tuulest ja päikesest elektri tootmise võimsusi ja meil on kaablid ja siis me saame elektrit müüa, kui teda üle on, ja küll see on tore ja saame palju raha. No tegelikult nii ei ole, et nende juhuelektriarenduste üledimensioneerimisega me jõuame sinna, et me võib-olla saame elektrit müüa null‑ või negatiivse või väga väikese hinnaga, sest kõigil on teda teatud hetkedel väga palju. Ehk et elektrit me tõepoolest liigutame läbi kaabli, ega raha sellest suurt ei teeni.

Ja siis jällegi teisipidi, kui me juhitavate võimsustega ei suuda oma vajadusi katta, näiteks külmal talvel, või nagu te ise siin räägite palju sellest, et arendame Eestis kõvasti tööstust ehk seda tarbimise poolt, no siis see tähendab seda, et me justkui müüksime elektrit, kui me vaatame elektristatistikat, aga kui me vaatame rahakotti, siis sinna selle müügi eest raha ei teki. Ja siis on meil hetki, kus on elektrit puudu ja siis me ostame seda väga kallilt, nii et iga päev, kus me selles äris niimoodi osaleme, teeb meid aina vaesemaks.

Kutsun üles kõigepealt mõtestama enda rolli uuesti, väikesele sisekaemusele, haarama härjal sarvist ja olema oma riigi peaminister ja lähtuma sellest. Ja lisaks, kui see roll õnnestub ümber defineerida, nii nagu ta mõistlik oleks, siis võib-olla käia mõned arvutused üle ja vaadata, mis on mõistlik energeetikas ja mis ei ole.”