Urmas Maranik: “Alustuseks loomulikult tänan kutsumast, austatud Riigikogu liikmed. Aga kui nüüd asuda kohe teema juurde, sest aega on suhteliselt vähe – tegelikult tahaks rääkida väga pikalt ja väga palju, aga kahjuks ei saa –, siis võib-olla piirduksin kahe asjaga, mis on tuuleenergeetika planeerimine ja sellega kaasnev mõju hindamine.
Alustuseks võib-olla, austatud Riigikogu liikmed ilmselt näevad sama pilti: see on Eesti mandriosa kaart ilma saarteta, millele on kantud meile teadaolevad tuulealad, mis on hetkel planeeringutes. Lisaks on ka olemasolevad tuulepargid selliste ümmarguste kollaste täpikestena.
Aga nüüd, selle kaardi põhjalt joonistuvad välja, ütleme nii, et teravamad probleemid tuuleenergeetika planeerimises. Ja kuidas me selle olukorrani, tänase olukorrani oleme jõudnud, et tuulealasid on planeeringutes kaugelt üle saja, on see, et algusest peale on puudunud selline tsentraalne või, ütleme, keskne koordineerimine ja ülevaade. Ehk lihtsustatult öeldes, arendajad on nii-öelda põllule lahti lastud üle Eesti. Igaüks planeerib ja arendab seal, kus talle parasjagu sobib ja kus talle pähe tuleb.
Ja niimoodi juhtubki, et on piirkondi, kus tuuleparke või tuulealasid on väga palju kõrvuti kobaras koos. Eestis on külasid, mis jäävad kolme või lausa nelja planeeritava tuulepargi mõjualasse, igaüks maksimaalselt 2–3 kilomeetri kaugusel. Need saaksid halvima stsenaariumi korral olema sellised kohad, kus on väga ebameeldiv ja raske või võimatu elada, seda eeskätt ka visuaalse reostuse tõttu.
Lisaks kohalikele planeeringutele, mis on detailplaneeringud või eriplaneeringud, on kaardile kantud ka riiklikult kaardistatud ehk niinimetatud REPoweri tuulealad, mille valis välja Keskkonnaagentuur 2024. aasta augustis. Teatavasti pandi need alad ka eelmise aasta lõpus oksjonile. Ja hetkeseisuga teadaolevalt 17 ala läks oksjonile ja kui ma ei eksi, siis 14 puhul oli oksjon edukas ehk siis hoonestusõigus omandati.
Võib-olla nüüd maismaale kõrvale korraks vaadata seda merealade kaarti. See annab võib-olla ka täiendava pildi tuuletööstuse planeeringute mahust. Kui maismaal on planeeringutes suurusjärgus 6000 megavatti nimivõimsust, siis merealade puhul TTJA hoonestuslubade järgi peaks olema suurusjärgus 15 000 megavatti. Lööme arvud lihtsalt kokku, saame 22 000. Oletame aastase koormusteguri maismaa ja mere peale kokku 0,3–0,4 vahele ja me ületame paljukordselt Eesti keskmise aastase tarbimise. Ehk siis kogu see elekter, mida on võimalik aasta jooksul toota, sellega ei ole Eestis mitte midagi peale hakata. Nende projektide ainus eesmärk saab olla elektri eksport.
Siis, üks suurimaid probleeme planeeringute koordineerimise puudumise ja killustatuse kõrval on ka see. See on nüüd meie enda koostatud statistika nende andmete põhjal, mis me oleme saanud erinevatest Eesti omavalitsustest. Kõiki omavalitsusi kahjuks ei ole, sest neil endal need andmed kas puuduvad või nad ei soovi koostööd teha. Aga joonistub selgelt välja, et praegused tuulealad on valdavas enamikus kavandatud metsamaale. Meile teadaolevate valdade põhjal on selleks protsendiks 75,1.
Kui me hakkame massiliselt metsa maha võtma, raadama, muutma seda tööstusmaaks, siis seda ei tahaks kuidagi nimetada rohepöördeks. Ja võib-olla mõned probleemsemad vallad, ütleme siis, metsamaa osakaalu poolest: Lääne-Nigula, Alutaguse, Tõrva, ka muidugi Vinni, millega ma saan aru, ollakse jõutud juba kohtuvaidluseni. Ja neid probleemseid valdasid on siin veel, Põltsamaa näiteks. Needsamad riiklikud tuulealad, eeskätt RMK kinnistud – ka 86,7% metsamaal. Kui tuulepargi rajamisest loodusmaastikku rääkida, siis see ei piirdu ju ainult tuulikute või tuulikuplatsidega.
Kui me räägime metsast või heinamaadest – sellised piirkonnad, kus harilikult autoteid ja juurdepääsu ei ole –, see on kilomeetrite ja kümnete kilomeetrite kaupa uusi kruusateid. Saarde tuulepargi arendaja väitel kas siis rajati või ehitati ümber, laiemaks 17 kilomeetrit, seda ainult üheksa tuuliku jaoks. Need mastaabid on või ütleme nii, et need proportsioonid on natuke paigast ära, kui mõelda sellele, et rohepöörde eesmärk peaks olema tagada parem elukeskkond mitte ainult inimesele, vaid ka teistele loomaliikidele. Aga kahjuks inimene vist mõtleb ainult iseenda peale."
Kommentaarid
0 kommentaari