Varro Vooglaid: “Eelnõu, mida me täna siin menetleme, ehk siis Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu e-valimiste protsessi turvalisuse hindamiseks, on väga vajalik, sellepärast et see on seotud reaalse ja tõsise probleemiga, mida ei tohiks ignoreerida.
Tõsiasi on ju see, et usaldus valimissüsteemi vastu on üks demokraatliku riigikorralduse kõige olulisemaid eeldusi. Ilma selleta, et valdav osa kodanikkonnast usaldaks kasutatavat valimissüsteemi, ei saa me tegelikult rääkida legitiimsest võimust ega demokraatlikust riigikorraldusest, sellepärast et, kui me ei saa usaldada, et valimiste läbiviimiseks kasutatav protseduur on aus, siis me ei saa ju omada usaldust ka selle suhtes, et need inimesed, kes on valimiste tulemusena pääsenud riigivõimu juurde, üleüldse omavad õigust riigivõimu teostada. Mis omakorda viib ju veelgi kaugemaleulatuvate probleemideni, kuni sinnamaani välja, et kõik seadused, mis on võetud vastu parlamendi poolt, mis on ametisse seatud nende valimiste tulemusena, on küsitava õigusjõuga.
Kui nendel inimestel, kes on riigivõimu juures olnud, ei ole olnud õigust riigivõimu teostada, muu hulgas seaduste vastuvõtmiseks ja jõustamiseks, siis tegelikult puudub ka nendel seadustel siduv jõud. Nii et tegemist on äärmiselt tõsise probleemiga, mida ei tohiks ignoreerida ja millesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt.
Nüüd, kuidas on reaalselt olukord usaldusega riigi kasutatava valimissüsteemi vastu, sellest rääkis Lauri Laats juba oma ettekandes korduvalt, muu hulgas küsimustele vastates, aga käime siis korraks üle.
2023. aasta valimiste järel läbi viidud küsitluse kohaselt usaldab või pigem usaldab e-hääletamise süsteemi üksnes 54,2% kodanikest, samal ajal ei usalda või pigem ei usalda 38,3% ja toonase küsitluse kohaselt ei osanud öelda 7,6%. Kusjuures 39,7% vastanuist ütles, et usuvad või pigem usuvad, et 2023. aasta Riigikogu valimistel leidis aset e-valimiste osaline võltsimine. Kujutate ette – ligi 40% kodanikest usuvad või pigem usuvad, et leidis aset viimastel parlamendivalimistel osaline võltsimine, e-hääletamistest rääkides.
Nüüd, kaks aastat hiljem ehk siis 2025. aasta kevadel on Riigikantselei poolt tellituna läbi viidud küsitlus, kus muu hulgas küsiti ka selle kohta, kuivõrd usaldatakse e-valimiste süsteemi. Ja nagu me näeme, on tulemused sisuliselt samad, et kahe aastaga ei ole selles osas põhimõtteliselt midagi muutunud. Usaldan või pigem usaldan – vastas 58% – ja ei usalda või pigem ei usalda – vastas 39% – ja ei oska öelda – 4%. Nii et, endiselt ligi 40% kodanikest ei usalda kasutatavat valimissüsteemi, mis on tegelikult skandaalne – sügavalt skandaalne! Vähekenegi demokraatia ideaali tõsiselt võtvas ja austavas riigis ei tohiks niisuguse olukorra suhtes silmi kinni pigistada ja uurimiskomisjoni moodustamine selleks, et süveneda e-valimiste süsteemiga seonduvatesse probleemidesse ja nende tagamaadesse, oleks vähim, mida tuleks teha, absoluutselt vähim!
Nüüd, pole ka ime, et nii paljud inimesed ei usalda e-valimiste süsteemi. Ainuüksi sellepärast on see ju arusaadav, et see süsteem, selle süsteemi kasutamine ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatuga. Põhiseadus ütleb ju §-s 60 täiesti ühemõtteliselt, et Riigikogu valimised peavad toimuma, et need peavad olema ühetaolised, otsesed ja salajased. Mitte ükski nendest nõuetest ei ole tegelikult ju täidetud. Riigikogu valimised ei ole ühetaolised, ei ole otsesed, sellepärast et ei ole teada, kes üleüldse ID-kaarti kasutades valimistel osaleb. Ja ei ole ka salajased mitmel põhjusel, mida ma ei saa siin praegu lähemalt selgitada, sest aeg saab otsa.
Samuti ütleb põhiseadus samas paragrahvis, et Riigikogu valimised peavad toimuma ühel konkreetsel päeval: märtsikuu esimesel pühapäeval, neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Tegelikult, nagu me teame, toimuvad need nii e- kui ka eelvalimiste näol mitmenädalase perioodi jooksul, kusjuures e-hääletamise tulemused teatavasti pannakse välja pärast paberhäälte tulemuste väljapanemist, mitte vastupidi, olgugi et need leiavad aset enne paberhääletamist. Järgmiseks, e-elektroonilise hääletamise protsessi tulemused ei ole tervikuna kontrollitavad ega läbipaistvad, kuigi otsast otsani kontrollitavust on lubatud juba palju aastaid tagasi, ja öeldi 2017. aastal, et see on nüüd kasutusele võetud, siis tegelikult on valetatud. Reaalselt ei ole siiamaani – ja see on fakt, mida ei ole võimalik ümber lükata –, otsast otsani kontrollitavust kasutusele võetud."
Kommentaarid
0 kommentaari